Aprillikuu uudiskirjast leiate võimaluse registreerumiseks Audiitorkogu kevadisele infopäevale, mis toimub 30. mail Tallink Spa & Conference Hotelis ning tutvustame metodoloogiakomisjoni uut juhendmaterjali. Aprilli keskel lõppes ka Audiitorkogu ja audiitorettevõtjate esimene ühine värbamiskampaania noortele ning anname sellest esimese ülevaate. Tutvu audiitoriga rubriigis tutvustame aga Eesti, Austraalia ja Inglismaa Deloitte'i kogemusega doktorikraadiga vandeaudiitorit.

Head lugemist!

Sisukord

1. Registreerumine Audiitorkogu kevadisele infopäevale

2. ESG kliente on igal kolmandal Eesti audiitorettevõtjal

3. Uus juhendmaterjal „Kvaliteedi eesmärgid, neid ohustavad näidisriskid ja näidisvastused"

4. Elektrituruseadusest tulenevad täpsustunud nõuded audiitorkontrollile

5. Lõppes Audiitorkogu ja audiitorettevõtjate esimene ühine kampaania

6. AJN ootab oma meeskonnaga liituma uut töötajat

7. Kolm küsimust uuele vandeaudiitorile        

8. Tutvu audiitoriga – doktorikraadiga vandeaudiitor ja küberkaitse lektor, kes on julgelt valmis proovima kõike uut

Registreerumine Audiitorkogu kevadisele infopäevale

Ennelõunal toimuvad ettekanded ning laudkondades arutelud audiitorite jaoks tähtsatel teemadel, mis ka Audiitorkogu uuendatud strateegias fikseeritud. Suuremas ulatuses tuleb esitamisele audiitortegevuse seaduse revisjoni hetkeseis ning küsime audiitorite ettepanekuid sõlmkohtade lahendamiseks, olukordades, kus on mitu võimalikku teed edasi.

Peale lõunat jätkub infopäev traditsioonilisemal viisil, kui esitlemisele tulevad muu hulgas esmakordselt audiitorite seas läbiviidav tagasisideküsitlus raamatupidajatele ja järelevalvenõukogu esimehe tähelepanekud audiitorteenuse kvaliteedi osas. Järjekordselt tõstame fookusesse ka järelkasvu teema, kui esinema tulevad tudengite esindajad, kes mõtteliselt jätkavad ja ka reageerivad sügisesel infopäeval esitatud tööjõuturu trendide teemale.

Koolituse soodushind on 20 eurot /akadeemiline tund (kehtib 30. aprillini), tavahind on 22 eurot / akadeemiline tund. Praeguse kava järgi saavad kohapeal osalejad maksimaalselt 7 akadeemilist tundi ning koolitus maksab 140/154 eurot. Otseülekande jälgijad saavad 4,5 akadeemilist tundi ning koolitus maksab 90/99 eurot. Täpsema ajakava lisame lähinädalatel.

ESG kliente on igal kolmandal Eesti audiitorettevõtjal

2021. aasta näitajate järgi on Eestis vähemalt 350 ettevõtet, mis on lähiaastatel ESG aruandluse kohustuslased. Võib eeldada, et vähemalt 2022–2023 perioodi inflatsiooni tõttu paisub see arv veelgi suuremaks. 

Nende 350 ettevõtte audiitoriks olid 45 erinevat Eesti audiitorbürood, arvata võib, et ka see arv kasvab ajas. Seega saab tõdeda, et kui esialgu tundus paljudele audiitoritele nagu ESG aruandlus võiks olla asjakohane vaid suuremate audiitorbüroode puhul, on tegelikkus teistsugune ja see puudutab rohkem kui kolmandikku Audiitorkogu liikmeist.

Rahandusministeerium on äsja jaganud Audiitorkoguga ESG-kohustuslaste esialgset nimekirja. Märtsis kokku tulnud ESG töörühm leidis, et väga oluline on tuvastada suurusjärk, mitu Eesti ettevõtet langeb järgnevatesse kategooriatesse:

• ESG-kohustuslane ja hakkab perioodil 2024–2026 koostama ESG aruandlust, mille avaldab osana majandusaasta aruandest
• ESG-kohustuslane ja hakkab perioodil 2024–2026 koostama ESG aruandlust kontsernisiseseks raporteerimiseks, ei avalda osana majandusaasta aruandest
• ESG-kohustuslane, kuid ei koosta ESG aruandlust kontsernisiseseks raporteerimiseks ning ei avalda osana majandusaasta aruandest

Audiitorkogu paneb lähinädalatel kokku lühikese küsimustiku ning saadab selle mainitud 45 audiitorettevõtjale, eesmärgiga küsida nende abi, et klientidega suhtluse kaudu paigutada nad ülaltoodud kolme kategooriasse. Mõistame, et ennekõike peaks sellist tööd tegema avalik sektor, kuid olukorras, kus edasise plaani seadmisega on kiire ning riigi veskid jahvatavad aeglaselt, tuleb audiitoritel avalikule sektorile appi tulla. Niiviisi aitame ka iseend, kuna audiitoritel, audiitorettevõtjatel ja Audiitorkogul on vaja varakult paika panna tegevuskava, et ESG aruandluse kontroll tuleks sujuvalt ja üllatusteta.

Uus juhendmaterjal „Kvaliteedi eesmärgid, neid ohustavad näidisriskid ja näidisvastused"

Abistamaks audiitoreid uue kvaliteedijuhtimise standardi (ISQM 1) juurutamisel on metodoloogiakomisjon koostanud juhendmaterjali. Juhendmaterjali eesmärk on tuua näiteid, millised võiksid olla vastused riskidele ISQM 1 standardis sätestatud kvaliteedi eesmärkide saavutamisel.

Elektrituruseadusest tulenevad täpsustunud nõuded audiitorkontrollile

11. aprillil toimus ELTS-i teemal ka audiitorite ümarlaud. Ümarlaua kokkuvõttega saate tutvuda logides sisse Auditorkogu kodulehele → valides Intranetis dokumentide sektsiooni.

Ümarlaual esile tõusnud küsimustele vastas ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energiaturgude ekspert Marie-Ursula Vaks.

Küsimus: Kuidas toimub tegevusalade eristamine, kui elektriettevõtjal ongi vaid üks tegevusala ja elektriettevõtja tegevusalade eristamise aruanne ja raamatupidamiseaastaaruandes olev bilanss, kasumiaruanne ja arvestuspõhimõtted oleksid üks-ühele samad?

Vastus: ELTS § 17 lg 3 ja 4 ning § 16 lg 1 vaatest oleme seda meelt, et kui ettevõtjal on ainult üks tegevusala, siis piisab kui ta esitab majandusaasta aruande oma ühe tegevusala kohta.

Küsimus: Kui elektriettevõtja soetab täiendavad seadmed aruandeaasta jooksul ja seega ületab 1 MW võimsuse aruandeaasta sees, kuid uued seadmed ei ole veel võrku ühendatud, kas talle rakendub ELTS § 17 lg 5 vabastus?

Vastus: Kõik tootmine, ükskõik kui suure netovõimsusega, mis ei ole võrku ühendatud, ei kuulu ELTS-i mõistes aruandluse alla.

Küsimus: Kuidas käsitleda ELTS § 17 lg 5 vabastuse valguses alajaamasid?

Vastus: MKM-i nägemus on, et kui alajaama omanikul on süsteemi ülesehitus selliselt, et on tootmine-alajaam-tarbija ning tema tootmisseadme netovõimsus jääb alla 1 MW, siis on tal õigus kasutada ELTS § 17 lg 5 kohast vabastust. Kui aga süsteemi ülesehitus on võrk-alajaam-tarbija, siis MKM ei näe võimalust vabastuse kasutamiseks.

Lõppes Audiitorkogu ja audiitorettevõtjate esimene ühine kampaania

13. aprillil tõmbasime kampaaniale joone alla ning aeg on esimeseks kokkuvõtteks. Kampaania jooksul külastati maandumislehte www.audiitoriks.ee ligi 800 inimese poolt, mängus osales ligi 130 inimest, kellest 69 andsid nõusoleku, et me jagame nende meiliaadressi ka kampaanias osalenud audiitorettevõtjatega, et kampaanias osalenud firmad saaksid soovijatele saata otse tööpakkumisi.

Kuidas edasi? Kuigi kampaania aktiivne periood sai läbi, siis lehekülg www.audiitoriks.ee jääb avalikuks ning soovime sinna koondada tudengitele sobivaid tööpakkumisi. Kui soovite oma logo, ettevõtte kirjelduse ning tööpakkumise leheküljele lisada, siis kirjutage evelin.kutt@audiitorkogu.ee.

Oleme kampaaniat käsitlenud pilootprojektina ning järgmise sammuna oleme kampaanias osalenud audiitorettevõtjatega ühendust võtnud ning ootame ka nende tagasisidet, et teha järeldused ning planeerida täpsemalt edasisi tegevusi.

Esimese kampaania kohta oleme tulemustega rahul, eriti mis puudutab tihedat koostööd ülikoolide ning eriala noorteorganisatsioonidega. Loodame edasisele tihedale koostööle veelgi rohkemate audiitorettevõtjatega, et tutvustada kutset olukorras, kus tulevastelt vandeaudiitoritelt oodatakse üha laiemat teadmiste ampluaad.

AJN ootab oma meeskonnaga liituma uut töötajat

AJN  otsib oma meeskonda kvaliteedikontrolli spetsialisti. Töötades sellel ametikohal, saad anda oma panuse audiitortegevuse arengusse ja kvaliteeti. Samuti on võimalus eneseteostuseks rahvusvahelisel tasemel, osaledes Committee of European Auditing Oversight Bodies (CEAOB) erinevates töögruppides. 

Küsimuste korral võib helistada AJN-i esimehele Urmas Kaarlepile tel 56246999.

Kolm küsimust uuele vandeaudiitorile

Märtsis sooritas vandeaudiitori kutseeksami Katri Lidenburg (litsentsi nr 747) – palju õnne ja õnnestumisi Audiitorkogu poolt!

Tagasi kodumaale naastes leidis audiitoritöö mind ise, kui Audiitorteenuse OÜ juht mulle kirjutas ja töövestlusele kutsus. Asusin tööle vandeaudiitori assistendina ning esimesi töövõtte läbi viies sain üsna pea kindlustunde, et tegemist on tõesti valdkonnaga, kus ma ennast tulevikus näen ja kindlasti edasi areneda soovin. Pärast kolme aastat assistendi tööd oli loomulikuks jätkuks vandeaudiitori kutse taotlemine.

2. „Puhas“ või „märkusega“ otsus?

Enne ei tea, kui kõik olulised töövõtu aspektid on arvesse võetud. Mõnikord on vajalik väljastada ka vastupidine arvamus või üldse arvamuse avaldamisest loobuda.

3. Milliste valdkondade auditeerimine on kõige paeluvam?

Audiitori töö juures ongi kõige paeluvam töövõttude mitmekesisus ja võimalus kliendiportfell ise kokku panna. Kui konkreetset valdkonda välja tuua, siis kõige huvitavamad töövõtud on siiani olnud ettevõtetes, kellel on bioloogilised varad – kuna minu kliendibaasis on selliseid üsna vähe, siis ootan alati nende auditeerimist ja inventuuridel osalemist. Teise suuremat huvi pakkuva valdkonnana märgiksin ära kinnisvaraettevõtted.

Tutvu audiitoriga – doktorikraadiga vandeaudiitor ja küberkaitse lektor, kes on julgelt valmis proovima kõike uut

Kui Kaie lugu kirja panna läbi töökohtade, siis võib jääda mulje, et pärast audiitori erialale jõudmist on ta elu olnud väga üksluine. Kui seda kirjutada õpingute kaudu, siis võib tekkida arvamus, et pärast katsetusi ühel ja teisel erialal leidis ta küberkaitse valdkonnas endale sobivaima eriala. Kõige ilmekam on Kaie seikluslikust karjäärist ülevaate andmine elukoha(riikide) kaudu, sest reisimine ja maailma avastamine kirjeldab teda ehk kõige paremini.

Kui Teil tekib mistahes täiendavaid küsimusi esitatud teemade osas,

pöörduge julgelt meie poole!

Kõik varem ilmunud uudiskirjad on kättesaadavad meie koduleheküljelt SIIN. Varasemate uudiskirjade lugemiseks peab olema kodulehele sisse logitud.

Koostaja kontakt: info@audiitorkogu.ee